Onu Lauri jutud

[tarmo]

Gopnik on tõlkimatu vene sõna,
mis tähendab pisihuligaani või
tänavapätti.

https://arvamus.postimees.ee/8317000/vik...u-algusest

[tarmo]

Johannes Erm suvistest tagasilöökidest: kui oled 100% terve, siis järelikult pole treeninud

[tarmo]

Kus on head venelased?
Kahtlemata läheb 22. septem-
ber – sümboolselt on see ka
vastupanuvõitluse päev –
ajalukku Eesti välispoliitika
triumfina. ÜRO Julgeolekunõukogus
esines lausa kaks eestlast: välisminis-
ter Margus Tsahkna (Eesti 200) ja Eu-
roopa Liidu kõrge välisesindaja Kaja
Kallas. Teemaks ikka Vene hävituslen-
nukite tungimine Eesti õhuruumi 12
minutiks. Et peaaegu kõik teised riigid
avaldasid toetust Eestile, sai Venemaa
diplomaatilise alanduse osaliseks.
Sellest on juba jõutud palju kir-
jutada. Ent vähem on arutletud sel-
le üle, mis edasi võiks juhtuda. Mui-
dugi on pakilisim küsimus, kas lää-
ne ja Venemaa vahel puhkeb sõda või
mitte. Kuid vaadata tuleb ka ÜRO as-
pekti.
Eestit toetavate sõnavõtjate hulgas
oli ka neid, kes ütlesid, et säärane jul-
geolekunõukogu kokkukutsumine oli
juba teine kord kümne päeva jooksul.
Esimene kord oli siis, kui Vene droo-
nid tungisid Poola õhuruumi. Küsi-
mus on selles, kas näiteks Taani või
Norra, kus ka droonid ringi lendasid
– seni on nende saatja kindlaks te-
gemata, ehkki märgid viitavad Vene-
maale –, ja ka tulevikus mõni riik, kes
tunneb oma julgeolekut Vene drooni-
dest või hävitajatest ohustatuna, ot-
sustavad ka julgeolekunõukogu kok-
ku kutsuda. On ju selge, et kui julge-
olekunõukogu koguneb erakorraliselt
iga kümne päeva jooksul ning kordub
sama – oma julgeoleku pärast muret-
sev riik peab kõne, millele Venemaa
esindaja vastab vaid õlakehitusega –,
muutuvad säärased kohtumised rutii-
niks, mis suurt tähelepanu ei ärata.
Palju on räägitud sellest, et kui
Venemaa ründab NATOt ja kui NATO
ei vasta, ongi allianss põhimõtteliselt
laiali läinud. Aga ÜRO? Maailmaorga-
nisatsioon on küll olnud igasugustele
sõdadele vastupidavam, aga reaalne
oht on selles, et Vene droonid ja hävi-
tuslennukid muutuvad ÜROs milleks-
ki selliseks, nagu on Iisraeli-Palestii-
na konflikt. Kus aeg-ajalt hääletatak-
se hukkamõistvate resolutsioonide
poolt, aga põhimõtteliselt midagi ei
muutu. Samal ajal – nii nagu Ukrai-
nagi puhul – räägitakse pidevalt min-
gist Lähis-Ida rahuprotsessist (tõsi,
viimasel ajal on seda fraasi olnud vä-
hem kuulda).
Enne Teist maailmasõda oli oma-
moodi ÜRO eelkäija Rahvasteliit.
Ehkki ameeriklased jäid sealt kohe
alguses välja, oli 1920. aastail Rah-
vasteliidust ka kasu. Organisatsioon
suutis edukalt lahendada näiteks Ah-
venamaa kuuluvuse küsimuse. Ent
kui tõusid autoritaarsed jõud, osu-
tus Rahvasteliit jõuetuks – 1935. aas-
ta Itaalia-Abessiinia sõjas olid Itaa-
liale kehtestatud sanktsioonid nal-
janumber. Sai selgeks, et kui üks-
ki suurvõim Rahvasteliitu reaalselt ei
toeta, osutub organisatsioon vaid ka-
jakambriks.
USA president Donald Trump kriti-
seeris tugevalt päev pärast Eesti triumfi
julgeolekunõukogus ÜROd, küsides,
mis on maailmaorganisatsiooni ees-
märk. Ja siin tuleb tuntud muna ja ka-
na küsimus ehk äraseletatuna, kas
ÜRO on nõrk sellepärast, et USA, olles
küll suurim ÜRO eelarvesse panustaja,
on Trumpi ajal oma panust kõvasti vä-
hendanud? Või on USA panustanud
vähem sellepärast, et ÜRO on nõrk?
Kuid nagu Rahvasteliit seisab ka
ÜRO suuresti suurriikide õlgadel. Või
viie maailmapolitseiniku ehk ÜRO
Julgeolekunõukogu alaliste liikme-
te õlgadel. Me teame aga hästi, mis
juhtub, kui üks politseinikest on kor-
rumpeerunud (dirty cop).
Seda küsimust küsivad Uk-
raina sõja kontekstis pal-
jud: miks ei ole sadu tuhan-
deid ohvreid nõudnud sõjale
tekkinud Venemaal märkimisväärset
kodanikuvastupanu?
Sarnasel teemal arutleb Postime-
he Nädala suures intervjuus kirjanik
Sofi Oksanen, kes peab vene inime-
si kaasosalisteks Vladimir Putini ja
Kremli metsikustes ukrainlaste vas-
tu. Tõepoolest, kui jälgime osavõt-
matult kellegi röövimist ning peks-
mist linnatänaval, oleme osalised,
sest kuritegu saab võimalikuks meie
passiivsuse tõttu.
Omaette küsimus oleks muidugi,
mida venelased saaksid ette võtta.
25. veebruaril 2022 seisis Anastassia
Nikolajeva tühja paberilehega Do-
ni-äärse Rostovi tänaval, mille eest
sai ta kaheksa päeva aresti. Sarna-
seid juhtumeid oli Moskvas, Novosi-
birskis ja Nižni Novgorodis. Praegu-
seks on karistused oluliselt karmis-
tunud ning inimene võidakse saa-
ta aastateks kolooniasse sõjavasta-
se mõtteavalduse eest töökollektii-
vis või poes.
Ent kas hirm on piisav õigus-
tus? Paljud teisedki rahvad on aja-
loos seisnud silmitsi brutaalsete re-
žiimidega. Jah, protestijad on riski-
nud vangla, töökoha kaotuse, ise-
gi eluga. Ometi ei jäänud nad täieli-
kult vait. Ka Venemaal leidub jätku-
valt üksikuid protestijaid. Poliitvan-
gid, Aleksei Navalnõi kaasvõitlejad,
anonüümsed aktivistid, kes levitavad
infot, ja paljud neist, kes on emigree-
runud, et mitte sattuda rindele või
et elada vabas maailmas. Nende ole-
masolu näitab, et jätkuvalt leidub
inimesi, kes ei lepi Venemaa sõjaku-
ritegudega vaikides.
Siiski ei saa eirata fakti, et enamik
Venemaad on jäänud vaikseks. Osalt
on põhjuseks Putini süsteemi aasta-
tepikkune töö. Venemaa kollektiivne
mälu ei toeta massilist kodanikuallu-
matust. Samuti on propagandamasin
oskuslikult loonud illusiooni, et sõda
on Venemaa ellujäämise küsimus.
Just siin on kõnekas võrdlus Sak-
samaaga. Pärast Teist maailmasõda
ei piirdunud Saksamaa üksnes nat-
sikurjategijate kohtu alla andmise-
ga. Seal toimus põhjalik Vergangen-
heitsbewältigung – mineviku läbimõ-
testamine. Koolides räägiti sõjaku-
ritegudest, ühiskond tervikuna pi-
di tunnistama oma rolli Adolf Hitleri
kuritegudes ning inimestele korral-
dati ekskursioone koonduslaagrites-
se. Just üleüldine arusaam, et kurite-
gusid ei sooritanud ainult natsipartei
tipp, vaid terve ühiskond oli vaikimi-
se kaudu kaasosaline, pani aluse tõe-
lisele muutusele.
Venemaal pole sarnast enesepu-
hastust kunagi aset leidnud. Stalini
terrori ohvrite meenutamine jäi poo-
likuks, Nõukogude Liidu lagunemine
ei toonud kaasa ausat arutelu kom-
munistlike kuritegude üle, praegu-
seks on peatatud ka ühingu Memo-
riaal tegevus. Erinevalt Saksamaast
on Venemaal «mitte näha ja mit-
te rääkida» jätkuvalt ellujäämisstra-
teegia.
Head venelased on Venemaal ole-
mas, kuid nende vaikimisest
pole kasu ei ukrainlastel, meil
ega ka mitte Venemaal endal.
Nende vaikimine meenutab,
et vabadus ega rahu pole
iseenesestmõistetavad.

Postimees 28.09.25 juhtkiri

[Warner]

Selmetipäev
3. oktoobril 1925. aastal kl 19.15 turgatas keeleuuendaja Johannes Aavikule pähe, et selle asemel, et öelda "selle asemel, et" saab öelda "selmet"! Millist head unustatud sõna, mahlakat murdesõna, hoogu vajavat uudissõna, sinu enda loodud sõna, lihtsalt ilusat eestikeelset sõna saaks kasutada, selmet öelda...?
•
Selle lehe lõi Johannes ja Joosep Aaviku majamuuseum Johannese 145. sünniaasta puhul, et eesti keel oleks ilus, kõlav, paindlik ja rikas - nagu silmapaistev keeleteadlane unistas.
https://selmet.samu.ee/

Väikse kirjafondiga postitus

[tarmo]

Mihkel: Naised on intellektuaalses ja emotsionaalses arengus meestest umbes kakskümmend aastat ees. Seetõttu oleme vaadete ja väärtuste osas enam-vähem samas kohas. Me võime Mariaga rääkida absoluutselt kõigest, ilma et meil igav hakkaks. Meie seisukohad ei pruugi alati ja kõiges sajaprotsendiliselt ühtida, aga see oleks ka maru kurnav, kui sa teisega kõiges kogu aeg nõustud. Maria on väga street smart (tänavatark – toim.), nagu inglise keeles öeldakse. Tal on tohutult kogemusi ja oskusi, mis minul puuduvad. Ja need ei piirdu ainult hakklihakastme valmistamisega, mida ta oskab, muide, oivaliselt.

https://kroonika.delfi.ee/artikkel/12040...-sooviksin

[tarmo]

Teid on kirjeldatud kui töökat, sihikindlat inimest, aga ka raske iseloomuga ja inimesena, kes peab saama oma tahtmise ja võitma. Kas nõustute selle hinnanguga?
Spordimehe hinges on kindlasti see, et sa ei lähe ju sinna, et vaatame, kuidas läheb. Võitlema peab lõpuni. Sellised väljendid nagu nautimine ei ole spordimehe hinges. Võite peab nautima, aga enne seda peab pingutama.

https://www.aripaev.ee/uudised/2025/10/0...-ettevotja

Postitaja kommentaar: ma pole ka aru saanud, kui tippsportlased räägivad suurvõistlusel osaledes võistluse nautimisest.

[tarmo]

Tütarlaps, kelle peas elavad maod.

[tarmo]

Kopsude tugevdamiseks ja niisutamiseks on head pudrud, riis, kartul, kõrvits, porgand, hiina jamss, kreeka pähkel, punane dattel, longanipuu viljad, goji- ja viirpuumarjad, ameerika ženšenn, hundihammas.

https://tervisealkeemia.ee/blogi/sugises...-ja-teha-1

Hiina meditsiini soovitused sügiseks.

[tarmo]

Nüüd võib mui-
dugi öelda vanade taoistide
kombel, et need, kes teavad,
ei räägi, ja need, kes räägi-
vad, ei tea.

Postimees 18.10.25

[tarmo]